Tänapäeva maailmas oleme me jõudnud olukorda, kus peaaegu iga inimene on hakanud mõtlema looduse ja meie keskkonna peale. Kui näiteks sada aastat tagasi ei mõelnud keegi mingite keskkonna probleemide peale, siis tänaseks päevaks on neid probleeme tekkinud küll ja veel.
Küsitlesin eesti looduskaitsjat Pille Tomsonit, et saada rohkem teada keskkonna probleemide kohta. Pille Tomson töötab Eesti Maaülikoolis teadurina ning tänu talle on loodud Karula rahvuspark.
Millised on peamised keskkonnaprobleemid Eestis?
Kõige suuremad keskkonnaprobleemid Eestis on samad, mis maailmas – nendeks on kliima soojenemine ja elurikkuse kadu. Suur mure on selles, et mõlemaid probleeme ei teadvustata piisavalt ja siiani arvatakse, et majandus on tähtsam kui keskkond, kuigi vähegi loogilise mõtlemise korral saab igaüks aru, et puhta keskkonnata, toimuva aineringeta ning normaalse kliimata ei ole ka majandusedul mingit väärtust.
Kõige ilmekamalt paistab looduskeskkonna ja elurikkuse säilitamise vajaduse ignoreerimine praegu silma metsade puhul, aga see toimub ka põllumajandusmaastikel, kaevandusaladel jm. Maailmas lisandub neile probleemidele veel viljakate muldade kadu, Eestis sellest veel väga palju ei räägita.
Mis probleemid on kõige ohtlikumad? Miks?
Need peamised probleemid ongi kõige ohtlikumad. Kliima soojenemine tähendab Eestile ekstreemsete ilmaolude, näiteks põuaperioodide ja ohtlike tormide sagenemist. Soojade talvede tõttu levivad siin juba metsandusele ja põllumajandusele kahjulikud liigid – need on lõuna poolt, soojemast kliimast pärinevad liigid, kellega meie kliimavööndi taimed ja loomad ei ole evolutsiooniliselt kohanenud ega ka jõua koheneda, sest muutused on liiga kiired. Seega mõjutab kliima soojenemine ka meie riigi elu, ehkki veel mitte nii drastiliselt kui mõndade saareriikide oma.
Liikide kadumisel on samuti inimkonnale ohtlikud tagajärjed. Elu maakeral on süsteem, mis on koos evolutsioneerunud miljoneid aastaid ning kus igal liigil on selles tervikus oma koht. Kui sellest toimeringist üks lüli välja langeb, siis häirub kogu süsteemi toime. Kõige silmatorkavam näide on tolmeldajad. Kui nemad kaoksid, jääks inimkonnal suur osa toidutaimi viljastamata ja saagita.
Vähem mõeldakse sellele, et kui metsalinnud ei saa rahus pesitseda, siis on neil vähem järglasi. Eesti metsalindude arvukus on viimastel aastakümnetel tugevas langustrendis ning seega pole imestada, et metsades on ulatuslikud putukakahjustused. Kui aineringest langeb aga välja mõni mullas elav lagundaja mikroorganism, kellele me pole eestikeelset nimegi andnud, siis me seda ei näe, aga mullaviljakus ja saagid langevad.
Kuidas mõjutab olukord Ukrainas keskkonda?
Minu jaoks on arusaamatu, kuidas inimkond saab praeguses olukorras raisata ressursse sõjategevusele, kui meil oleks hoopis vaja iga eurot, rubla ja dollarit selleks, et kliimamuutuste mõjudega toime tulla. Loomulikult on igasugune sõjategevus keskkonnale väga kahjulik. Kui palju fossiilseid kütuseid põletatakse tanki, soomuki, lennukite ja muu sõjatehnika mootoreis. Kui palju lastakse õhku kütuse ladusid. Kui palju hooneid põleb. See kõik on süsinik, mille oksiidina atmosfääri paiskamine poleks inimestele hädavajalik. Lisaks süsinikdioksiidile tekib ka palju muid kahjulikke gaase – põlevad ju hooned, rajatised, autod ja muu tehnika, mis sisaldavad palju erinevaid tehismaterjale, mida tavaolukorras jäätmejaamas spetsiaalset käideldakse. On ka kaudsed mõjud – sõjatööstust on kiirendatud mitte üksnes Venemaal ja Ukrainas, vaid ebastabiilse maailmapoliitika kartuses ka kaugetes riikides. See nõuab materjale ja energiat, mis kulutab loodusressursse, emiteerib süsinikdioksiidi ja tekitab jäätmeid. Millised on Putini keskkonnapoliitilised eesmärgid, võib üksnes aimata. Kas üksnes Ukraina loodusressursside oma kontrolli alla saamine või ka rohepöörde pidurdamine, et Euroopa jääks jätkuvalt Vene gaasist ja naftast sõltuvusse ning senine kord saaks Venemaal jätkuda või veel midagi?
Miks on keskkond Teie jaoks nii oluline?
Keskkond on kõikidele inimestele oluline. Kõik ainult ei teadvusta seda endale, kas hariduse puuduse või mugavuse tõttu. Ilma keskkonnata ei saa keegi elada.
Mida saaks iga inimene teha, et meie looduskeskkonda parandada, nii et see püsiks veel mitukümmend aastat?
Mitukümmend aastat on liiga vähe. Mulle sellest piisaks, aga teile ja näiteks ka mu lastele ja lastelastele jääb sellest väheks. Ma tahaks et ka järgmised põlvkonnad saaks oma elu normaalsetes tingimustes elada.
Iga inimene saaks kõigepealt endale selgeks teha, miks on vaja ressursse säästlikult kasutada, miks teised elusolendid ja looduslik tasakaal on tähtsad ning mitte oma tarbimisega toetada keskkonnavaenulikke lahendusi. Igaüks saab seista oma kodukoha looduse hoidmise eest. Need, kes üle 18. aasta vanad, saavad valida riigi etteotsa neid inimesi, kes on valmis tegema ka selliseid otsuseid, mis meie igapäevaseid mugavusi küll piiravad, aga aitavad looduskeskkonda säilitada ka pikas perspektiivis.
Pille Tomson kutsub ka kõiki keskkonnakaitse huvilisi õppima Eesti Maaülikooli, et edaspidi meie loodust oma teadmistega parandada ja hoida